Melissimõdu

Niisiis, ühest keskaegsest retseptist inspireerituna, üritan luua mõdu melissist. Mis välja tuleb, ei tea veel: pott alles tulel.

Aga alustuseks algollus ja siis sama piltides.

• 16 liitrit vett ajasin keema;
• paras viht melissi ja 4-5 oksa münti; lehed noppisin küljest, varred hakkisin umbes tollipikkusteks. Kõik läks käiku. Kaal näitas kokku 250 g, kuid silma ja käe järgi tundub küll rohkem;
• 2 väikest ja õhukesekoorelist ning kaks suurt ja paksukoorelist sidrunit - muud kohalikus poes polnud;
• ca 1 kg mett (no törts tuli rohkem)
• hästi pisut kuivpärmi käivituseks
• (järgmisel korral proovin ka mõne rosina sisse panna)

Kogu kupatuse viskan keevasse vette ja lasen tõmmata ning jahtuda. Umbes käesooja vee sisse segan mee ja pärmi. Ühesõnaga: toimetan samamoodi kui kuusekasvumõduga.

---

18.07.2015
Domineerib sidrun. Sestap' meenutab kõige rohkem tavalist sidrunilimonaadi.

Suur mõdulaar

Mesilased surevad kogu läänemaailmas. Meil nõndasamuti. Mida selle meega siis teha?
Leotasin kärgedest välja ja panin käima.

• mee kogus - teadmata
• virret - kokku 30 liitrit, sellest
• enamuse keetsin läbi ja riisusin pealt vahu. Nii pidavat selgem jääma
• ca 3-4 liitrit pani sisse keetmata. Oli juba kergelt käärima läinud ja loodan, et käivitab ilusti
• 80 gr sidrunhapet  
• 10 gr pakk kaneeli. 

Kogu kupatus läks siis toru alla käärima. Sossi järgi peaks 3-4 kuud pärast käärimise lõppu olema selge ja sobilik pudelisse villimiseks.

---

Kõik see käis kuidagi uimaselt ja ma otsustasin siiski lisad paki veinipärmi. Pandud sai mingi imelik Serbia päritolu pärm. (07.06)

---

23.05.2014
Lasin eelmisel nädalavahetusel kõik kruusaauku. Jäledus mingi.

Kuusekasvumõdu

Läheneb see aeg, mil ma hakkan hoolikalt jälgima kuusekasvude pikkust. Nimelt olen juba 7-8 aastat igal kevadel teinud kuusekasvudest mõdu. Tegemist on hea hapukas-magusa joogiga, mis kustutab mõnusalt janu. Kõige paremini maitseb ta siis, kui on korralikult maha jahutatud. Soovitan kõigile!
Algse retsepti asemel kirjeldan siin pigem seda, kuidas ma ise teen. Ega suurt erinevust polegi, lihtsalt ma teen tavaliselt kolm korda suurema portsu.

Niisiis:

• 3 liitrit noori kuusekasve
• 12 liitrit vett
• 3/4 liitrit mett.

Kasvud peavad olema noored, sellised mille okas veel ei torgi ja mis maitsevad hapukalt. Kui okas juba torkivaks muutub, siis võtavad kasvud külge vaiguse kibeda maitse ja see mõdu pole enam hea. Samas on muidugi suuri kasve sootuks mõnusam korjata. Olevalt ilmadest ja kevadest jääb paras korjamise aeg kuskile mai alguse - keskpaiga vahele. Sobiv periood on üsna lühike, umbes nädalane.

Vee ajan keema ja puistan kasvud sisse. Siis tõstan veepoti tulelt ja jätan jahtuma. Umbes käesoojale tõmmise sisse sulatan mee. Olen selle portsu sisse pannud ka umbes aedoa suuruse tüki pärmi, et käärimine rutem käima tõmmata. 1-2 ööpäeva käärimist ja siis on mõdu joomisvalmis. Alkoholi seal praktilisel pole tunda, nii et sellist paaripäevast jooki olen usaldanud ka lastele anda. Ikka paar kannutäit külmkappi ja ülejäänud pudelitesse. 

Villmiseks olen kasutanud neid pudeleid, mille kohta meie peres öeldakse: "presskorgiga". Korke on võimalik eraldi osta, aga nad on siin ikkagi mõttetult kallid. Selles poes on nende nimeks traatkorgid. Ise olen Tšehhimaal käies ikka toonud kaasa mõne pudeli elusat õlut, näiteks Bernardi (tume ja punane on mu erilised lemmikud) ja nii on mulle keldrisse praeguseks kogunenud paar tosinat sellist pudelit. 

Keldris ja pudelis käib käärimine edasi. Jaanipäevani on see jook ikka päris hea veel. Kunsttükk on siis aga sellise surve all oleva pudeli avamine. Üsna tõenäoselt paiskub hetkega pudel tühjaks. Aga väike nipp abiks: tuleb võtta üks vähemalt 8-liitrine või siis ka suurem pang. Pudeli keerad pange kohale tagurpidi ja alles siis vabastad korgi. Hetk hiljem on pang vahtu täis ja tõenäoselt ise ka pisut märjavõitu. Kui vaht vajunud, siis võib joogile au anda!