Algse retsepti asemel kirjeldan siin pigem seda, kuidas ma ise teen. Ega suurt erinevust polegi, lihtsalt ma teen tavaliselt kolm korda suurema portsu.
Niisiis:
- 3 liitrit noori kuusekasve
- 12 liitrit vett
- 3/4 liitrit mett.
Kasvud peavad olema noored, sellised mille okas veel ei torgi ja mis maitsevad hapukalt. Kui okas juba torkivaks muutub, siis võtavad kasvud külge vaiguse kibeda maitse ja see mõdu pole enam hea. Samas on muidugi suuri kasve sootuks mõnusam korjata. Olevalt ilmadest ja kevadest jääb paras korjamise aeg kuskile mai alguse - keskpaiga vahele. Sobiv periood on üsna lühike, umbes nädalane.
Vee ajan keema ja puistan kasvud sisse. Siis tõstan veepoti tulelt ja jätan jahtuma. Umbes käesoojale tõmmise sisse sulatan mee. Olen selle portsu sisse pannud ka umbes aedoa suuruse tüki pärmi, et käärimine rutem käima tõmmata. 1-2 ööpäeva käärimist ja siis on mõdu joomisvalmis. Alkoholi seal praktilisel pole tunda, nii et sellist paaripäevast jooki olen usaldanud ka lastele anda. Ikka paar kannutäit külmkappi ja ülejäänud pudelitesse.
Villmiseks olen kasutanud neid pudeleid, mille kohta meie peres öeldakse: "presskorgiga". Korke on võimalik eraldi osta, aga nad on siin ikkagi mõttetult kallid. Selles poes on nende nimeks traatkorgid. Ise olen Tšehhimaal käies ikka toonud kaasa mõne pudeli elusat õlut, näiteks Bernardi (tume ja punane on mu erilised lemmikud) ja nii on mulle keldrisse praeguseks kogunenud paar tosinat sellist pudelit.
Keldris ja pudelis käib käärimine edasi. Jaanipäevani on see jook ikka päris hea veel. Kunsttükk on siis aga sellise surve all oleva pudeli avamine. Üsna tõenäoselt paiskub hetkega pudel tühjaks. Aga väike nipp abiks: tuleb võtta üks vähemalt 8-liitrine või siis ka suurem pang. Pudeli keerad pange kohale tagurpidi ja alles siis vabastad korgi. Hetk hiljem on pang vahtu täis ja tõenäoselt ise ka pisut märjavõitu. Kui vaht vajunud, siis võib joogile au anda!
