Talv oli soe ja ainult kõige külmemal hetkel langes temperatuur +2ºC peale.
Praegu on juba pikemat aega +5ºC. Mõni noorem jook mulksub laisalt. No ikka väga-väga laisalt.
Showing posts with label käärimine. Show all posts
Showing posts with label käärimine. Show all posts
Monday, February 24, 2014
Saturday, October 12, 2013
Kokkuvõtteks: mis siis sügisel keldris ja mulksumas
Maasikas-mustikas 30
Punane sõstar 20
Rabarber 30
Punane sõstar 30
Vaarikas 20
Must sõstar 20
2013
Aroonia 20
Punane sõstar 20
Tikker-aroonia 30
Must sõstar 30
Mõdu 30
Suvelõpu vein 30
Põldmarja-aroonia 30
KOKKU: 340 liitrit
Sunday, March 3, 2013
Olukorrast rindel
Keldris on juba pikemat aega +5ºC ümber püsinud ja mulksutajates kenasti surve sees. Hämmastav: sügisel jäi selle temperatuuri juures käärimine seisma, kevadel hakkas jälle kenasti tööle.
Saturday, December 8, 2012
Saturday, April 21, 2012
Kevad
Keldris on praeguseks +9 kraadi ja kääritamistorudes kenasti surve sees. Veinid on taas käima läinud.
Saturday, January 28, 2012
Thursday, November 10, 2011
Kääritamistingimused
Nonii, paar sõna siis ruumidest, mida kasutan kääritamiseks ja veini hoidmiseks. Kuna edaspidi tulevad nad niikuinii jutuks, siis võiks teada, mis tingimused seal on.
Suvel käib mul vein küünis. Heina seal niikuinii enam ei hoita ja vaba ruumi on piisavalt. Põhimõtteliselt on seal sama temperatuur, mis õues varjus. Selline jahe, varjuline ja kerge tuuletõmbusega ruum.
Sügisel, kui õhutemperatuur hakkab langema, siis tassin kääritamispudelid maja alla keldrisse. Täna oli seal näiteks 12 C. Talvel langeb viie kraadini ja jääb selle peale tavaliselt püsima. Mullune talv oli külm - nädalaid püsis -25 - -30 vahel (siin ongi selline külmem piirkond). Siis vajus temperatuur -2-ni ja püsis päris pikalt nii. Aga alkohli on veinis talveks juba piisavalt palju, nii et mingeid külmumise märke märjuke ei ilmutanud. Ja pärmile ei paistnud ka see külm mingit kahju tegevat, sest kevadel läks mulksumine rõõmsalt lahti.
Kevadel, kui õhutemperatuur õues on juba keldri omast kõrgem, hakkan päevasel ajal keldri ust lahti hoidma. Ja kui ilmad lähevad juba päris soojaks (nii juunikuus), tassin mulksujad jälle küüni.
Eelmisel suvel ehitasin samasse keldrisse ka veiniriiulid. Säilitamine toimub siis samal +5 - +10 (15?) temperatuuril. Riiulite ehitamine oli paras "logistika". Seinad on kõverad, lagi kõver, põrand ebatasane. Postid olid ka kõverad. Ma ei püüdnudki eriti sirgeid riiuleid teha. Aga üldpilt pole väga hull. Sellel suvel sai samasse keldrisse veel erinevat kola juurde paigutatud ja tekkis vajadus uute riiulite järgi. Ruumi loogika seab omad piirid ja ahnus omad. Lõpptulemusena said riiulid nii laiad, et võiks vabalt kasutada magamisnaridena. Polegi nii paha mõte: ööbida veinikeldris :)
Aga keldrist on räägitud ja nüüd siis juba tänavuste veinide juurde.Panen kirja, mida ja kuidas olen teinud ja eks siis ajapikku täiendan neid postitusi kui jälle midagi uut öelda on.
Täiendan seda vana postitust lingiga selle kohta, milline üks veinikelder olema peab.
Suvel käib mul vein küünis. Heina seal niikuinii enam ei hoita ja vaba ruumi on piisavalt. Põhimõtteliselt on seal sama temperatuur, mis õues varjus. Selline jahe, varjuline ja kerge tuuletõmbusega ruum.
Sügisel, kui õhutemperatuur hakkab langema, siis tassin kääritamispudelid maja alla keldrisse. Täna oli seal näiteks 12 C. Talvel langeb viie kraadini ja jääb selle peale tavaliselt püsima. Mullune talv oli külm - nädalaid püsis -25 - -30 vahel (siin ongi selline külmem piirkond). Siis vajus temperatuur -2-ni ja püsis päris pikalt nii. Aga alkohli on veinis talveks juba piisavalt palju, nii et mingeid külmumise märke märjuke ei ilmutanud. Ja pärmile ei paistnud ka see külm mingit kahju tegevat, sest kevadel läks mulksumine rõõmsalt lahti.
Kevadel, kui õhutemperatuur õues on juba keldri omast kõrgem, hakkan päevasel ajal keldri ust lahti hoidma. Ja kui ilmad lähevad juba päris soojaks (nii juunikuus), tassin mulksujad jälle küüni.
Eelmisel suvel ehitasin samasse keldrisse ka veiniriiulid. Säilitamine toimub siis samal +5 - +10 (15?) temperatuuril. Riiulite ehitamine oli paras "logistika". Seinad on kõverad, lagi kõver, põrand ebatasane. Postid olid ka kõverad. Ma ei püüdnudki eriti sirgeid riiuleid teha. Aga üldpilt pole väga hull. Sellel suvel sai samasse keldrisse veel erinevat kola juurde paigutatud ja tekkis vajadus uute riiulite järgi. Ruumi loogika seab omad piirid ja ahnus omad. Lõpptulemusena said riiulid nii laiad, et võiks vabalt kasutada magamisnaridena. Polegi nii paha mõte: ööbida veinikeldris :)
Aga keldrist on räägitud ja nüüd siis juba tänavuste veinide juurde.Panen kirja, mida ja kuidas olen teinud ja eks siis ajapikku täiendan neid postitusi kui jälle midagi uut öelda on.
Täiendan seda vana postitust lingiga selle kohta, milline üks veinikelder olema peab.
Monday, October 24, 2011
Hakatus
Alguses olid korvpudelid nurgas. Mulksusid salapäraselt ja olid ahvatlevalt plastiliiniga kinni pandud. Seda plastiliini ei tohtinud sealt näppida, kuigi oleks ju väga tahtnud.
Siis tuli esimene salaja mekkimine ... Ja veelgi hiljem omad koduveinid.
Nüüd olen jõudnud arusaamisele, et tuleb ikka kirja panna, kuidas ma ühel või teisel aastal veini olen teinud ja mis sellest välja on tulnud. Selgituseks: ma olen selline vanaaegne tegija. Panen mahla ja suhkru sisse, mekin ... kuju vaja lisan suhkrut ... ja vaatan, mis välja tuleb. Maitse ja mulksumise järgi otsustan, millal vein valmis on. Moodsal ajal on happesuse määrajad ja tabelid ja retseptid. Mõõdetakse ära, kas suhkur on kõik ära käinud. Ja kui on, siis olla valmis. Paar kuud intensiivset mulksumist ja ongi kõik. Ei, ma olen ikka vanamoeline. Vein käib keldris kenakesti kolm aastat (vahel ka vähem) ja pärast kõik kiidavad. Nii ülbe olen ka, et selle, mida ma ise ei taha, valan maha. Seega on põhjust kiita ka ;)
Nii et siia siis tulevad märkmed minu veinitegudest. Kes siis moodsal ajal enam kaustikusse neid asju kirjutab?! Ja kui võimalik, siis moosin mõned sõbrad ka siia kirjutama. Ehk koguneb mingi kena ja mõnus "retseptikogu" :)
PS. sellest aastast olen hakanud kasutama kultuurpärme. Kahtlustan, et üks ammune veinitegu, mis mul Lihula päevil täies mahus untsu läks, oli kas suhkru viga (ei tahtnud õigesti käärida) või siis metsiku pärmi häda (mingi vale käärmini tuli sisse)
Nüüd olen jõudnud arusaamisele, et tuleb ikka kirja panna, kuidas ma ühel või teisel aastal veini olen teinud ja mis sellest välja on tulnud. Selgituseks: ma olen selline vanaaegne tegija. Panen mahla ja suhkru sisse, mekin ... kuju vaja lisan suhkrut ... ja vaatan, mis välja tuleb. Maitse ja mulksumise järgi otsustan, millal vein valmis on. Moodsal ajal on happesuse määrajad ja tabelid ja retseptid. Mõõdetakse ära, kas suhkur on kõik ära käinud. Ja kui on, siis olla valmis. Paar kuud intensiivset mulksumist ja ongi kõik. Ei, ma olen ikka vanamoeline. Vein käib keldris kenakesti kolm aastat (vahel ka vähem) ja pärast kõik kiidavad. Nii ülbe olen ka, et selle, mida ma ise ei taha, valan maha. Seega on põhjust kiita ka ;)
Nii et siia siis tulevad märkmed minu veinitegudest. Kes siis moodsal ajal enam kaustikusse neid asju kirjutab?! Ja kui võimalik, siis moosin mõned sõbrad ka siia kirjutama. Ehk koguneb mingi kena ja mõnus "retseptikogu" :)
PS. sellest aastast olen hakanud kasutama kultuurpärme. Kahtlustan, et üks ammune veinitegu, mis mul Lihula päevil täies mahus untsu läks, oli kas suhkru viga (ei tahtnud õigesti käärida) või siis metsiku pärmi häda (mingi vale käärmini tuli sisse)
Subscribe to:
Comments (Atom)