Mida juua jõuluks?

http://www.naine24.ee/1082578/asjatundjad-annavad-nou-veinijuht-puhadeks

Keldris

+6º C
Mullused veinid on seisma jäänud, tänavustel on torus surve sees veel.

Vanu tudengijooke

Et talvine osa väga lahjaks ei jääks, postitan siia kolm keskaegsete jookide retsepti. Kõik nad on veini baasil tehtud, nii et peaks sobima küll.

Klarett
Tsunftide ja korporatsioonide jook XVI sajandist (eriti pidulikel puhkudel)

Koostis:

• 32 toopi* reinveini
• 8 naela** suhkrut
• 1 nael kaneeli
• 1 nael ingverit
• 4 loodi*** kalganit
• 4 loodi nelki
• 4 loodi muskaatõisi
• 2 loodi safranit

Valmistamine:

Vürtsid peenestada, asetada linasesse kotti, valada veiniga üle (või hoitakse veinis), kuni veni selge ja vürtsid maitse kaotanud.

---

Piiskop

Tartu üliõpilaskonnas XIX sajandil enim levinud üliõpilasjook

Punase veini tõmmis apelsinikoortel või punane vein piiskopiekstraktiga (koosneb apelsini- ja sidrunikoortest, kaneelist, nelkidest, muskaadist ja ingverist).
Tartus kasutati valmistamisel ka rummi

---

Krambambuli 
Retsepte on netis palju, aga üsna nuditud. Lisatagu siis veel üks:

Koostis:

• 0,5 liitrit musta kanget teed
• 0,75 kg suhkrut
• 2 pudelit kuiva punast veini
• 1 pudel rummi
• 300 g piiritust
• 15 tera nelki
• 1 liiter kirsikompotti
• + õuna-, sidruni-, apelsinilõigud

Valmistamine:

Tee valmis keeta, kurnata suurde potti. Lisada punane vein ja kuumutada, ent mitte keema ajada. Peale kallata rumm ja kirsikompott. Lisada 200 grammi piiritust ning puuviljalõigud. Potile asetada peale rest ja selle peale suhkur. Kallata suhkur üle 100 grammi piiritusega. Süüdata. Lasta tekkinud suhkrusiirup lõpuni tilkuda. Tõsta koos puuviljalõikudega klaasidesse.

---

* 1 toop = 4 kortlit = 1,2l
** 1 nael =410g
*** 1 lood =13g

Õuna-arooniavein 2012

30. sept. käima pandud kaks pudelit

• a 10 liitrit
• pudeli kohta 1,5 kg suhrkut
• ühele aromaatne, teisele neutraalne pärm

---

Tulemus on kuiv ja mitte just kuigi nauditav. Segan magusate veinide ja veega, et saada hääd janukustutajat. (august 2013)

Õunavein 2012

• 10 liitrit mahla
• 2 kg suhrkut
• aromaatne pärm (haarasi kiirustades kõige pealmise paki ja juhtu see olema. Tegelikult aromaatset oleks tahtnud mõne marja jaoks hoida.

Täna sai käima pandud.

---

Teine pudel sai käima pandud 30. sept.

• 10 liitrit mahla
• 1,5 kg suhkrut
• universaalpärm (valge veini jaoks)

---

Tulemus on kuiv ja mitte just kuigi nauditav. Segan magusate veinide ja veega, et saada hääd janukustutajat. (august 2013)

240 liitrit

umbes nii palju mul siis praegu keldis mulksumas on. Ootel on õunad ja arooniad.

Pildid on põhimõttel "on nagu on". Süüdi vaid laiskus, ei muu.

---

Noh jah ... hiljem sai veel 4 x 10 liitrit õunaveini tiksuma pandud. Seega siis kokku 280 liitrit. Pealkiri sai seega eksitav.

Aroonia

Arooniasiirupit olen teinud ikka selle retsepti järgi. Ainult selle erinevusega, et marju pole ma purustanud eelnevalt.
Nädala keskel tunnistasin marjad küpseks. Mõistlik oleks nad siirupiks teha enne kui rästad p*rse pistavad. Seega peaks nad reede lõunaks korjatud olema. Minu liikumised selleks aga piisavalt aega ei andnud ja tänavused ilmad ei soosi ka just marjakorjamist. Niisiis sai kirja pandud Suur Päevakäsk. Plikad korjasid kaks 8-liitrist pange marju täis. Vinge.
Muide, ma olen märganud, et arooniatele võib tublisti rohkem vett peale panna, kui selles nam-nami retseptis. Täiesti tummine tuleb välja. Nonii, reede õhtul hakkasin hoogsalt tegema. Laupäeva lõunaks avastasin, et pooltest marjadest olen teinud 20 liitrit tõmmist. Teine pool marju veel järge ootamas. Retsepti järgi peaks sinna sisse minema siis 30 kg suhkrut. Hullumeelsus! Sellist väljaminekut ma küll omale lubada ei saa. Suhkrut panen vähem (täna hakkan siirupit keetma ja pudeldama), aga ...

Ülejäänud kaheksa liitrit marju viskasin praegu sügavkülma ja läheb hiljem koos õuntega pressi alla. Tuleb siis õuna-aroonia mahl. Jääme ootama, millal õunad pressimisküpsed on ja mahlapress esimest korda käiku läheb.

Mahlapress

See on lihtsalt kummaline, kuidas asjad vahel õigel hetkel kohale tulevad. Kirjutasin millalgi mahlepresside hindadest ühes oma varasemas postituses. Vaikselt sai tehtud ka otsus: kui maksuameti tagastus tuleb, siis panen sellele saksa omale käpa peale. Tänavused marjad-õunad jäävad sellest pressimisest küll ilma, aga ehk elan veel järgmiselgi aastal. Mine isahane tea ...

Miskipärast hakkasin puhukse ajal taas tasapisi jälgima fotokala jutukat. Viimasel ajal olen sellest eemal olnud. Ei saa ju lubada, et tunnis Skype jutuka aken kogu aeg lahti kargab. Päris sageli on ikkagi arvuti pilt mul suurel ekraanil. Noh, jah, jutuka aknasse sai taas kirjutatud /alertson ja vahel mõni sõna sekkagi öeldud. Ühel päeval avastasin, et KK pakub mahlapressi müüa. (Jätan õige nime siin nimetamata). Järgnes selline .

[13.08.2012 15:38:12] NK: mitu raha sa sellise pressi eest tahaks?

[13.08.2012 15:38:50] NK: ja palju purustaja eest?

[13.08.2012 15:38:52] KK: kilohinnaga võin müüa. Seal on mingi paarkümmend kilo rauda ja r/v vann

[13.08.2012 15:39:01] KK: 500-ga ostsin

[13.08.2012 15:39:08] NK: 500 EEK

[13.08.2012 15:39:13] KK: 20€ oleks vist aus

[13.08.2012 15:39:20] NK: hmm, ja asub kus?

[13.08.2012 15:39:37] KK: Saaremaal, aga homme tulen vist tlna

[13.08.2012 15:39:50] KK: sa tahad kuhugi peipsi äärde seda?

[13.08.2012 15:40:00] NK: noh, ma ei satu ei saarde ega talna mitte niipea, aga läänemaal on äi-ämm

[13.08.2012 15:40:07] NK: sealkandis ma elan küll

[13.08.2012 15:40:26] NK: oot, seega siis press ilma purustajata. 
[13.08.2012 15:40:36] KK: jah

Niisiis, väikse orgunni tulemusel sain 20.- € eest mahlapressi ja õnnestus see isegi mandrile sokutada. Järgmine probleem: kuidas see press Läänerannikult Idarannikule, ehk Läänemaalt Peipsi veerde saada. Ja ühtäkki meenus, et mulle on ju külla tulemas bussitäis läänlasi. Mõeldud-tehtud. Telefonikõne, orgunn ja press sai bussile, bussiga otse õuele. Reisuseltskonnas oli ka papi, kes nõustus purustaja valmis ehitama.
Puudu olid lapid, vastava kangas läks Abakanis maksma 50.-€, pisut oli vaja ka keevitustööd teha . U-rauast sai siis tehtud see osa, kuhu jääb tungraud toetama Kohalik osavnäpp tegi 10.- € eest ära. Kogukulu siis 80.- euroraha. Kui KK kunagi omad linased lapid üles leiab, siis jääb üks komplekt tagavaraks.

Õunavaene aasta on, aga praeguseks olen leidnud ka koha, kust saaks mahlaõunu. Vinge!

Suvelõpu vein

Ehk siis nendest marjadest, mis on üle jäänud.

• 9 liitrit karusmarju purustatud ja vees seista lastud (valdavalt mägitikrid, need pisikesed, tumepunased ja hästi magusad)
• 15 liitri punase sõstra läbiaurutatud sodi
• 1 liiter mullust arooniatõmmist (suhkruvaba)
• 5 kg suhrkut

Kokku 24 liitrit virret 30l nõus. Mõne liitri jagu saab veel suvalisi marju juurde.

---

13. august

• 1,5 liitrit viimaseid, varre otsas käärima läinud vaarikaid 
• ja 2,5 liitrit vett

---

09. sept.
Kurnamisel oli mul juhtunud väike äpardus: see vana padjapüür, mida ma kurnamiseks kasutasin, rebenes. Püüdsin siis samal eesmärgil kasutada suhkrukotti, aga sealt ei tahtnud hästi läbi tulla. Kui öö otsa oli ära rippunud, proovisime pigistada ja tuli läbi küll. Nii siis saigi see ollus pigem sealt kotist läbi "lüpstud".
Viimasel ajal kumas läbi heleda pangeseina pinnale tõusnud sodi. Täna tegin lahti ja ennäe: 2,5 liitrit sodi tuli uuesti läbi kurnata. Juhtumisi jäi maasika-mustika veini suhkru lisamisel pisut üle. Eks ma siis surasin ca 3 liitrit seda ollust asemele.

---

28.07.2014
Üldiselt marjavein, aru saab, et marjadest, aga raske arvata, millest. Aga järlemaitses on vaarikas selgelt tunda.

Vana veinimeistri tark jutt

Leidsin Maalehe kommentaaridest ja kopeerin siia.

Jago

26.07.2010 18:01

See on on üks keemiline solk, mida sellisel moel kokku segatakse. Näiteks "pärmistopp" on konservant ehk mürkaine, mis surmab elusolevad pärmiseened ega lase pärast suhkru lisamist uuesti käärimisel tekkida. Selle mürgi joote pärast koos veiniga sisse! Ka muu jutt on puhas reklaam konkreetsele firmale, mis seda kraami sisse toob ega ei vasta sugugi tõele. Näiteks jutt loodusliku pärmi sobimatusest, et tekib äädikas - puhas jama! Klaaspudel on halvem kui plastikpütt - tule taevas appi!

Olen valmistanud koduveini 1979. aastast alates. Kasutan klaaspudeleid suurusetega 10-50 liitrit. Kasutan ainult looduslikku pärmi. Iial ei ole mul vein äädikaks läinud. Äädikat tekitab äädikhappebakter, mitte kunagi pärmiseen - seega ei ole mingit vahet, mis päritoluga on pärm. Äädikhappebakter on aeroobne bakter, mis vajab elutegevuseks hapnikku. Vein läheb äädikaks juhul, kui kääritusanum ei ole käärimise ajal hermeetiliselt suletud ning õhk pääseb pudelisse. Eriti ohtlik on kääritusprotsessi algus, kui hoogne käärimine ei ole veel alanud. Seepärast tundub mulle üpris asjatundmatu õpetus asuda juba viiendal käärituspäeval pudelist paksu eraldama. Kääritusanumat ei tuleks üldse avada enne käärimise lõppu. Ka suhkur lisage kõik ühekorraga kohe alguses, mitte aga osade kaupa nagu mõni õpetab! Veinimeistri põlisvaenlane on äädikakärbes - see väike lendav kihulane, kes üritab iga hinna eest ennast kääriva veini sisse ära uputada ning kelle soolestik kihab äädikhappebakteritest. Hoidke veinipudel korralikult suletuna, jälgige hoolikalt, et mulksujas oleks alati vesi sees, et äädikhappekärbes seda teed pudelisse ei pääseks ning mingit äädikat ei teki.

Ka ei tee ükski oskaja veinimeister veini purustatud marjadest, ammugi mitte moosist. Veini tooraineteks on ikka värskelt pressitud mahl, vesi ja suhkur. Mõnikord tehakse teatud marjade, näiteks karusmarjade, puhul purustatud marjade eelkääritamist ehk meskistumist, kuid sellele järgneb ikkagi mahla pressimine tavapärasel viisil. Kui vein juba hoogsalt käärib, siis tekitab eralduv süsihappegaas pudelis ülerõhu ning kui kääritusnõu kork ongi veidi pahasti peal, siis ei tarvutse sellest kohe halba sündida. Kui vein on käärinud kanguseni 14 mahuprotsenti, siis enam äädikhappebakter selles paljuneda ei saa - sellise veini võib villida külmalt pudelitesse ja säilitada aastaid. Kui valmistatakse lauaveini kangusega 10-12 mahupotsenti, siis selline vein on äädikhappekäärimise suhtes tundlik ja seda pikka aega juba avatuna säilitada ei saa. Selline vein tuleb enne pudelitesse villimist esmalt pastöriseerida - kuumutada 15 minutit temperatuuril 60...65 kraadi (mitte üle 70, sest siis keedate piirituse veinist välja!) ning seejärel villida vein kuumalt hermeetiliselt suletud pudelitesse. Pastöriseerimist tasub muidugi teha ka kangete veinide puhul, sest see parandab veini maitset ja aroomi muutes need mahedamaks ja pehmemaks ning vanandab veini mitme aasta võrra. Kindlasti ei ole vaja mingit mürki nimega "pärmistopp"!

Must sõstar 2012

Eile sai mustast sõstrast mahl välja aetud ja kestad siis likku pandud. Kokku sai 20 liitrit märjukest käima pandud.

• 3 kg suhkrut
• õudusega avastasin, et kodus polnud pärmi. Tõmbasin mulluse punase sõstra põhjast natuke sagust vedelikku üles ja valasin sinna hulka

---

09. sept.

Viimased paar nädalat pole tahtnud käia.
Vein oli üllatavalt küpse maitsega. Magusat oli tunda, aga ka hape oli tugevalt esindatud. Rohkem, kui üheski varasemas musta sõstra veinis. Kangus oli 9°. Kaalusin nii ja teisiti ja lõpuks ikkagi otsustasin, et panen suhkrut juurde - ehk käib tuleval suvel edasi.

• +2 kg suhkrut

---

Ümber valatud 01.08.2013

Punane sõstar 2012

Nonii, taas see, mis mahla arututamisest üle on jäänud. Tänavu on sõstart päris palju nii et saan panna 30 liitri marjasodi kohta 10-15 liitrit vett. Seisab, kurnan .. nagu ikka. Koostis kujunes siis järgmiseks:

• 5 kg suhkrut
• 1 pakk universaalset pärmi
• 1 pakk kuivatatud säästuaprikoose, mille ma olin ostnud omale nosimiseks, aga mis olid kuidagi imelikult käärinud maitsega
• vedelikku nii et kõik kokku tuleb ca 28-29 liitrit

---

09. sept.

Maitse oli meeldivalt mahe. Nii magusat kui ka hapet oli tunda. Kangust 11°.

• +1 kg suhkrut

---

30.08.2014 sai villitud. Kangust 16°, suhkur nullilähedane.

Veebikaubandus

Tekkis mõte vaadata veiniajamiseks tarvilisi kaupu väljamaa veebipoodidest. Lootsin odavamalt saada, aga võta näpust: vähemasti Saksamaal on hinnad 50-100% kallimad. Nii on näiteks veinipärmi hind meil ca 1,60€, Saksas aga 2,90€. Teine kaup, mida võrdlesin, oli kääritamistoru ja see oli samuti kallim. Aga üllatus tabas mind siis, kui jäin silmitsema mahlapresse. Ega osta vist jaksa, aga vajalik oleks see küll majapidamises.
Kruviga 20-liitrine mahlapress Saksas - 219.-€; Eestis - 349.-€ Võrdluseks: sama tüüpi  45-liitrine maksab Saksas - 319.-€
Aga eriti põnevaks läheb siis kui tahate juurde osta filterkotti: Eestis saab selle kätte 10.-€ eest, aga Saksast tellides tuleks välja käia 50.- € Kummaline, mis?

Aga teine tore asi veel, mis on Saksamaal tibake odavam. Nimelt otsisin neid va presskorgiga pudeleid taga. Aga palun vaadake milline kena valik õlle jaoks, aga igasuguseid muid ka.

Väärt lugemine Postimehest

Jagan Sinise eestkujul ka seda artiklit.

Vaarikavein 2012

Tänane vaarikkorjamine päädis sellega, et seda kribu ei viitsinud keegi puhastada. Suuremad said puhastatud ja moosiks, peenem pudi sai puruks tambitud ja vesi pääle. Kokku ca 5 kg vaarikaid muutus veinimaterjaliks. Loodan sellest täis teha 15-liitrise pudeli.

---

25.07 Kurnasin olluse läbi ja panin juurde 3,6 kg suhkrut. Sorts pärmi ka. Nüüd veel päevake-kaks panges podisemist ja siis pudelisse toru alla.

---

09. sept.

Väga meeldiv tugev maitse ja tumepunane värv. Magusat on ka veel piisavalt Kangust 13°. Suhkrut ei lisanud.

---

24.07.2015

Maasika-mustika vein

Täna sai värske laar käima:

• ligi 7 kg maasikaid
• 1,4 kg mustikaid, mis olid tiba varem käima pandud
• 4 kg suhkrut
• pakk universaalpärmi (mustikad olid mingi pisukese portsu pärmi juba varem saanud)
• kogu kupatus sai 30-liitrisesse nõusse käima pandud

---

09. sept.
Esimese asjana lõi vastu ebameeldivalt tugev pärimilõhn. Maitse oli igavalt lage, värv kahvatu.

• +3 kg suhkrut

Kuna vedelikku jäi nüüd üle, siis sortsatasin selle suvelõpu veini sisse.

---

Johannese päeval ehk 24.06.2015 sortsutasin selle kraami pudelitesse

Kurnamisest

Veinivalmistamise üks tüütumaid tegevusi on marjade / mahla kurnamine. Läbi sõela lastes jääb liiga palju sodi sisse, läbi riide läheb kohutavalt kaua aega. Veebipoed pakuvad ka kurnamiskotte, näiteks pruulime.ee ja Varlek. Need aga tunduvad kuidagi liiga pisikesed ja vaevalt see tõhusam on kui sõelale asetatud tükk vanast voodilinast.
Vaja oleks midagi suuremat ja mahukamat, et mahl saaks rahulikult tilkuda ja mina sama rahulikult oma toimetamisi toimetada. Mõeldud, tehtud! Seadsin süsteemi üles ja olen tulemusega paksult rahul. Vaid kõrgus sai pisut vale, aga seda annab edaspidi kohendada.
Kurnakoti "koostisosad" olid siis: paberikorv, vana ja mahakantud padjapüür, jupp nööri, neli konksu, neli pesupulka ja konks laes.

Leitud netiavarustest

Võtab sõnatuks ...

... selline veinivalmistamine. Kes vene keelt mõistab, saab aru.
 

Mustikad

Mustikatest pidavat olema väga raske veini ajada - sisaldab bensohapet, mis on looduslik säilitusaine. Korjasin täna 1,4 kg marju, tampisin puru ja valasin veega üle. Lisasin sutsuke universaalpärmi, suhkrut ei pannud. Loodetavasti läheb ikka käima. Ajan siis mõnda väiksemasse (näiteks 5-liitrisesse pudelisse) ja lisan hiljem vaarikale või punasele sõstrale.

Tegemistest ja üldse

Paari päeva eest tellisin omale paar kääritamisämbrit juurde. Lisaks veel mulksutajaid, pärmi, ühe veini kanguse mõõtja ja muud pudi-padi. Oli tahtmine tellida filtreerimiskott ka tellida, aga need tundusid na pisikesed. Tulemus oleks sama tüütu kui sõel + riie. Ja siis tuli hea idee: võrktraadist prügikorv. Sellele tuleks mingi jalgadega raam meisterdada, et ta püsiks kääritusämbri kohal. Riie sisse ja sinna võib vähemalt 5 liitrit vedelikku sisse nõrguma panna. Paras ööseks tilkuma jätta.

Tekkis pisuke kiusatus korjata liitrike metsmaasikaid ja puistata  rabarberiveni hulka, et anda maitsele pisut teist iseloomu. Eks näis, võibolla võtan selle tembu mõni päev ette.

Olen veinikeldri ust usinasti lahti hoidnud, et pulludel ikka käärimiseks sooja jaguks. Praegu on seal +15 ja üle selle ei tahakski vist lasta. Koduõlu sai eile õhtul keldrisse tiksuma ja see võiks ju ometi jahedam olla.

Väike maasikas

Kurtsin siin ühes maikuises postituses, et 15-liitrine maasikavein ei taha käia. Olen teda vedanud ringi, nagu kass poegi. Korra mekkisin ära ka: käärinud morss ta just enam pole, aga veini mõõtu ka veel välja ei anna. Tassisin siis kääritamisnõu keldrist küüni, aga ei ole meil ju sellel suvel õueski eriti soojem kui keldris.
Täna viisin selle pudeli kilemajja. +30 kraadi juures hakkas vein kenasti tiksuma jälle.

---

22.07.2012 Vein ei tahtnud isegi soojas enam õieti käia. Villisin selle täna ära, kokku 17 pudelit tuli. Üsna magus naistekas sai lõppkokkuvõttes. Sestap' sai talle ka selline silt:

Rabarberivein

Hakatuseks kogustest. 
Palusin naabrinaisel endale anda kõik rabarberid, mida ta ei vaja. Lootsin, et ehk saab kokku 5 kg ja sellest saaks parasjagu kenasti 20 liitrit märjukest. Sain rabarberihunniku kätte ja selgus, et neid on ühtkokku 12 kg. Ega's midagi, otsustasin teha 2 x 20 liitrit. Keldrit revideeridest selgus aga, et mul on vabu pudeleid täpselt kaks: üks 20-ne ja teine 30-ne. Valik langes kolmekümnese kasuks.

Ja nüüd tegemisest.
12 kg rabarbereid tükeldasin (selgus, et köögikombaini viilutaja ei saanud sellega hakkama) ja keetsin neist välja mahla.
6 kg suhkrut, aga ma kardan, et sellest jääb väheks. Küllap tuleb ca 3 kg  veel lisada millalgi. Eks maitsmismeel kunagi suve lõpul otsustab.
Vett, nii et pudel parasjagu täis saaks.
1 pakk biofermi neutraalset pärmi. Praegu pruulime.ee kodulehelt ülelugedes avastasin, et pärmivalik oli vist vale.

Seekord tõstsin kohe keldrisse.

---

01. juuli 2012 Täna lisasin käärivale veinile 300 g metsmaasikaid. Eks näis, kas mõjutab maitset. 30 liitri kohta 300 grammi maasikaid, see on nagu ööbikukeele vorst. Noh, teate küll seda retsepti, et võta üks hobune ja ühe ööbiku keel ...

---

Augusti esimestel päevadel lisasin 2,5 kg suhkrut. Üllatavalt magus oli veel see ollus.

---

19.06.2015
Ja võibki lugeda valmisolevaks. Päris veni moodi. Sildile märkisin "poolmagus". Ema põlgab liiga hapuks, minu jaoks võiks isegi terake kuivem olla.

Kevad käes

... ja pea need järgmised marjadki ei tule. Rabarber on üks esimesi, millest võiks joogi mulksuma panna.
Kuna mul on praegu üks hää ja korralik ankrutäis õlut keldris (või mis täis ta enam), on sinnakanti ka sagedamini asja. Tundub, et kõik suuremad veinipudelid käivad. Ainult 5-liitrine viinamari ja 15 liitrine maasikas pipardavad seal midagi.

Guugeldasin pisut rabarberiveini ja sattusin ühe huvitava blogi peale.

Kuusekasvumõdu

Läheneb see aeg, mil ma hakkan hoolikalt jälgima kuusekasvude pikkust. Nimelt olen juba 7-8 aastat igal kevadel teinud kuusekasvudest mõdu. Tegemist on hea hapukas-magusa joogiga, mis kustutab mõnusalt janu. Kõige paremini maitseb ta siis, kui on korralikult maha jahutatud. Soovitan kõigile!
Algse retsepti asemel kirjeldan siin pigem seda, kuidas ma ise teen. Ega suurt erinevust polegi, lihtsalt ma teen tavaliselt kolm korda suurema portsu.

Niisiis:

• 3 liitrit noori kuusekasve
• 12 liitrit vett
• 3/4 liitrit mett.

Kasvud peavad olema noored, sellised mille okas veel ei torgi ja mis maitsevad hapukalt. Kui okas juba torkivaks muutub, siis võtavad kasvud külge vaiguse kibeda maitse ja see mõdu pole enam hea. Samas on muidugi suuri kasve sootuks mõnusam korjata. Olevalt ilmadest ja kevadest jääb paras korjamise aeg kuskile mai alguse - keskpaiga vahele. Sobiv periood on üsna lühike, umbes nädalane.

Vee ajan keema ja puistan kasvud sisse. Siis tõstan veepoti tulelt ja jätan jahtuma. Umbes käesoojale tõmmise sisse sulatan mee. Olen selle portsu sisse pannud ka umbes aedoa suuruse tüki pärmi, et käärimine rutem käima tõmmata. 1-2 ööpäeva käärimist ja siis on mõdu joomisvalmis. Alkoholi seal praktilisel pole tunda, nii et sellist paaripäevast jooki olen usaldanud ka lastele anda. Ikka paar kannutäit külmkappi ja ülejäänud pudelitesse. 

Villmiseks olen kasutanud neid pudeleid, mille kohta meie peres öeldakse: "presskorgiga". Korke on võimalik eraldi osta, aga nad on siin ikkagi mõttetult kallid. Selles poes on nende nimeks traatkorgid. Ise olen Tšehhimaal käies ikka toonud kaasa mõne pudeli elusat õlut, näiteks Bernardi (tume ja punane on mu erilised lemmikud) ja nii on mulle keldrisse praeguseks kogunenud paar tosinat sellist pudelit. 

Keldris ja pudelis käib käärimine edasi. Jaanipäevani on see jook ikka päris hea veel. Kunsttükk on siis aga sellise surve all oleva pudeli avamine. Üsna tõenäoselt paiskub hetkega pudel tühjaks. Aga väike nipp abiks: tuleb võtta üks vähemalt 8-liitrine või siis ka suurem pang. Pudeli keerad pange kohale tagurpidi ja alles siis vabastad korgi. Hetk hiljem on pang vahtu täis ja tõenäoselt ise ka pisut märjavõitu. Kui vaht vajunud, siis võib joogile au anda!

Kevad

Keldris on praeguseks +9 kraadi ja kääritamistorudes kenasti surve sees. Veinid on taas käima läinud.

***

Olud

Õues -17, keldris +2 kraadi. Käärimine peatus ca poolteist kuud tagasi.